Chrétien de Troyes

Chrétien de Troyes [kretij'an dö troa] (umbes 1135 – umbes 1183, sünni- ja surmakoht teadmata) oli prantsuse luuletaja, keda peetakse prantsuskeelse nn ümarlauakirjanduse alusepanijaks (ümarlauakirjandus on keldi müütide ainestikul põhinev kirjandus, kus peategelaseks on enamasti kuningas Arthur) ning üheks esimeseks rüütliromaanide autoriks. Ta teenis Champagne'i krahvi Henri I õukonnas.

Chrétien de Troyes' tähtsamad teosed olid "Yvain ehk Lõvirüütel", "Cligés", "Lancelot ehk Kaarikurüütel", "Érec ja Énide" ning "Perçeval ehk Graali lugu", mis on lõpetamata. Tema romaanid peegeldavad poliitilisi ja kultuurilisi ideaale nendes oludes, mille keskel ta kirjutas. Aristokraatiaideaalid segunevad rüütliseiklustega, õukondliku armastusega ning religioossete püüdlustega, mis sümboliseerivad ristiretke vaimu.

Elu

Chrétien de Troyes' elust on teada ainult seda, mida ta ise on oma töödes maininud. Tema nime teatakse teose "Érec ja Énide" proloogist^[1], kus ta esitleb end kui Crestiens de Troies. Tema sünnikoht ja -aeg ei ole siiani täpselt teada.^[2]^[3]

"Kaarikurüütli" proloogis kinnitab autor, et on kirjutanud teose oma Champagne'i daami käsul, kes oli Akvitaania Eleanori ja Louis VII tütar Marie de Champagne. See proloog tõendab tema staatust Champagne'i õukonnapoeedina. "Kaarikurüütel" on ilmselt kirjutatud tellimusteosena, mille ainestiku ja tähenduse on ette öelnud Marie de Champagne.^[4] Samuti annab Chrétien de Troyes oma viimases teoses "Perçeval ehk Graali lugu" mõista, et on Flandria krahvi ja Marie de Champagne'i kavaleri Philippe d'Alsace'i teenistuses. De Troyes esitleb teose proloogis Philippe'i kui "õilsam kui mehed Rooma impeeriumis."^[4]

Need kaks patrooni olid kõrgest soost isikud ning nende elulood aitavad Chrétien de Troyes' elu ja tema teoseid täpsemini dateerida. Nii on teada saadud, et "Kaarikurüütel" ja "Perçeval ehk Graali lugu" on kirjutatud 1164.–1191. aasta vahel, kui Marie abiellus Champagne' i krahvi Henriga ja kui Flandria krahv Philippe suri.^[5]

On oletatud, et Chrétien võis pärit olla madalama seisusega aristokraatlikust perekonnast. Tuginedes Énide'i vasallist isa kirjeldusele teoses "Éric ja Énide", olevat de Troyes tahtnud austada seda, mille keskelt ta ise pärines, kuna vasallid olid feodaalse ühiskonna sotsiaalseks ja moraalseks aluseks. Sellest perspektiivist lähtudes oleks "Cligés'" autor pidanud olema mõne aristokraatliku perekonna noorim poeg, kellele oli määratud vaimuliku elu. Selle hüpoteesi teeb üsna ebatõenäoliseks, et Chrétien de Troyes oli sidunud oma nime Troyes' linnaga, kus ei leidunud ühtegi lossi ega kindlust, mis oleks võinud mõne aristokraatliku pere käsutuses olla.^[6]^[7]

On spekuleeritud, et Chrétien võis olla juudi päritolu. Troyes' linnas oli tähtis juudi kogukond ning teooriat toetavad ka de Troyes' enda sõnad teoses "Philomenas", kuhu ta on alla kirjutanud kui Crestien li Gois, viidates endale sõnaga goy, mis tähistas juudi usku pöördunut. On võimalik, et tegu oli hoopis Troyes' lähedal asuva Gouaix' küla teise nimega.^[8] Samuti pole võimatu, et allkirja on hiljem lisanud ümberkirjutajad või koostajad, kuna teoses "Perçeval ehk Graali lugu" kohtleb Chrétien de Troyes juute vägivallaga, viidates neile kui kurjategijatele, kes tuleks maha lasta nagu koerad.^[9] See tundub eriti sobimatu ja vasturääkiv, kui ta oleks ise juut olnud.^[7]

Chrétien de Troyes' surmast on sama vähe teada kui tema sünnistki. 13. sajandi poeet Gerbert de Montreaul, kes püüdis teost hiljem lõpetada, arvab, et "Graali lugu" jäi de Troyes'l lõpetamata surma tõttu.^[10]

Looming

Ei ole teada, et Chrétien de Troyes oleks kirjutanud ladina keeles, nagu mitmed tolleaegsed kirjanikud. Teose "Cligés" sissejuhatuses annab de Troyes mõista, et ta on enne seda romaani kirjutanud veel viis teost: neli neist on Ovidiuse tõlked ja adaptatsioonid de Troyes' emakeelde ning üks neist on säilinud. Viies teos on Chrétien de Troyes' versioon "Tristani ja Isolde" loost, mis ei ole säilinud.

Tema inspiratsiooniallikateks olid keldi traditsioonid ja bretooni legendid (Britannia ainestik), kuid ta annab neile, vähemalt oma viimases teoses, uue kristliku dimensiooni, mis on tugevalt mõjutatud 12. sajandi Põhja-Prantsusmaal levinud kangelaslauludest ning trubaduuride luulest. Tema kunsti saladus peitub tema enda sõnade järgi võimes moodustada hea kooslus, liita omavahel hoolikas tasakaalustatud vorm, ainestik ja tähendus.

Tema peateosteks on nn ümarlauaromaanid, mis esindavad kuningas Arthurit, kuid Arthur ei ole de Troyes' lugude keskmes. Teostes figureerivad eelkõige tuntud rüütlid, nagu Yvain või Lancelot, kelle rüütlus jääb alati viisakuse ja õilsuse piiridesse. Chrétien de Troyes' romaanide aluseks on sageli rüütli eneseotsingud, kuigi seda otsesesõnu ei väljendata, ning ka teiste tundmaõppimine. Erinevalt kangelaslauludest, mille temaatika on patriootiline (nt Karl Suure lugu "Rolandi laulus") ja mille siht on "kollektiivne", on rüütliromaanis tegu rüütli isikliku, peaaegu intiimse retkega.

Kuningas Arthuri õukonnal on Chrétien de Troyes' romaanides kindel koht. Romaan põhineb autori kujutlusel ning see omakorda keltide ning anglonormannide uskumustel. Õukond on ümarlauaromaanide keskpunktiks: see kujutab rikkalikku ja suursugust elu, kus kõik hea on külluses. Ümarlauaseiklused saavad alguse naistest ja armastatud olemisest. Need teosed on avanud kirjandusele armastuse maailma.

Chrétien de Troyes oli vastu mõistusearmastusele ning seda peetakse prantsuse kirjanduse sümboliks. Kuigi kurtuaassus kaob vähehaaval kirjandusajaloost, siis puhta armastuse teema muutub üha kindlamaks.

Ovidiuse tõlked

"Les Commandemenz Ovide" (kadunud teos), Ovidiuse "Ravimid armastuse vastu" järgi
"L'Art d'amors" (kadunud teos), "Armastuskunsti" järgi
"Le mors de l'épaule" (kadunud teos), Pelopsi ja Demeteri järgi "Metamorfooside" VI raamatus
"Philomena", Philomela, Proknese ja Tereuse järgi "Metamorfooside" VI raamatus

Rüütliromaanid

"Un roman del roi Marc et d'Ysalt la blonde" (kadunud "Tristani ja Isolde" lugu).
"Érec ja Énide" (umbes 1170)
"Cligés ou la Fausse morte"
"Lancelot ehk Kaarikurüütel" (umbes 1175–1181)
"Yvain ehk Lõvirüütel" (umbes 1175–1181)
"Perçeval ehk Graali lugu" (umbes 1182–1190, lõpetamata)

Chrétien de Troyes kirjutas oma viis rüütliromaani kaheksasilbilistes värssides. Inspireerituna bretooni ja keldi legendide kuningas Arthuri ja Graali retkest, kirjutas ta teosed "Lancelot ehk Kaarikurüütel", "Yvain ehk Lõvirüütel" ja "Perçeval ehk Graali lugu". Need müütilised seiklused on kohandatud kurtuaasse kirjanduse osaks. Kangelased satuvad tihti olukorda, kus nad peavad valima armastuse ja rüütlimoraali vahel.

Viited

↑ Érec et Énide, vers 9
↑ Walter 1997, p. 5-6
↑ Doudet 2009
↑ ^4,0 ^4,1 Walter 1997, p. 6
↑ Walter 1997, p. 6-8
↑ Doudet 2009, p. 35-36
↑ ^7,0 ^7,1 Walter 1997, p. 18
↑ Doudet 2009, p. 39-42
↑ Le conte du Graal, vers 6293
↑ Walter 1997, p. 19

Teosed eesti keeles

"Yvain ehk Lõvirüütel" (katkend, tõlkinud Jaan Kross) – Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, ERK, Tallinn 1962, lk 231–249; kommentaarid lk 541–542

[1] Érec et Énide, vers 9

[2] Walter 1997, p. 5-6

[3] Doudet 2009

[walter-199-4] 4,0 ^4,1 Walter 1997, p. 6

[5] Walter 1997, p. 6-8

[6] Doudet 2009, p. 35-36

[ReferenceA-7] 7,0 ^7,1 Walter 1997, p. 18

[8] Doudet 2009, p. 39-42

[9] Le conte du Graal, vers 6293

[10] Walter 1997, p. 19

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]